Mastering peaks tähendama spektraalset tasakaalu ja dünaamikat. Valjuse ajastul jääb eelkõige puudu õhust ja hingamisruumist.
Voogedastusplatvormid nagu YouTube ja Spotify langetavad valjemad lood umbes -14 LUFS tasemele. -6 LUFS lugu kõlab esmapilgul massiivselt -14 kõrval, ent tegelikult läheb kaotsi kogu mikrodünaamika ja kokkuvõttes on ühtlase helimassiivi kõla palju jõuetum. Edukuse ja valjuse vahel pole tõendatud seost.
vihje: Tee paremklikk mistahes YouTube'i videol ja vali "Statistika nohikutele", et näha helitaseme langetamise ulatust.
Hea kõla võti on spektraalne tasakaal – kui see on paigas, kõlab lugu hästi igal seadmel. Kuna mastering tõstab tavaliselt helinivood, on objektiivse võrdluse võtmeks identne valjus. Pahatihti pole "enne" ja "pärast" võrdlused sama tugevusega, muutes "kõvema" näiliselt erksamaks ja võimsamaks. Siin saad võrrelda originaalmikse ja mastereid võrdsetel helivaljustel:
A/B võrdlus →